Kasutatud materjalid

Õppimise ahhaa elamused

Ülesanne: Kuidas toimus õppimine, mis edenes üllatavalt hästi. Elamused:

  • Peale kõrgkooli lõpetamist ja suurt tuupimist täienduskoolituskursusel omandus järsku materjal. Arusaamine toimub peale mitmekordselt õppimist ja peale teadmiste mõtestamist
  • Ahhaa elamus tuleb iseõppimisest. Koos õpetajaga ei pruugi tulla koos õpetajaga, sest siis ei pruugi sobida keskkond, aega jms. Elamus tuleb kui on suur sisemine vajadus
  • Ahhaa elamuseks on vaja karismaatilist õppejõudu, kes oma isiksusega võimendab õppimist.
  • Ahhaa elamus tuleb hiljem, kui hakkad õpitut kasutama
  • Õppimine muutub nauditavaks, kui peale protsessi endiselt õpetaja peab lugu õppijast ja vice versa. Isiklik tasand loeb.
  • Ahhaa e-õppes tuli esimest korda õppides ise e-kursusel. Rühma tunnetus ja osalemine foorumis oli huvitav ja see tekitas elamuse
  • Elamuse annab inimesele kui ta on midagi õppinud ja siis saab seda rakendada. Rõõm selle üle, et järsku saad aru, et sa oskadki seda ja keegi ei pea enam õpetama
  • Kui sa pingutad ja tahad teha, siis ühel hetkel tuleb tunne, et ma saan hakkama. Ei pruugi olla õpetaja tuge kõrval, vaid sa ise suudad tõesti ise hakkama saada. Ma ise oskan!
  • Õpetaja näitab lihtsa nipi, millest on äärmiselt palju kasu, siis tekib ahhaa elamus
  • Ise ehitamise elamus, et sa ise saad hakkama millegi praktilisega
  • Kui võtta kätte ja õppida ära alused millegi suurema asja õppimiseks ja siis saad järsku aru raskematest asjadest, siis tuleb ahhaa elamus
  • Kui sa teed tööd ja näed vaeva ja näiteks loed ja loed mitu korda teema läbi ja ei saa aru ja lõpuks siis mõtestad iga sõna, lause, teed endale süsteemi, siis lõpuks tekib ahhaa elamus
  • Ahhaa efekt tuleb siis kui sa oled iseenda jaoks asja ära mõtestanud
  • Ahhaa efekt tuleb hetkel kui sa näed tervikpilti

Ülesanne teiseks pooleks

Iga grupp valib 3 erinevat teemat, mis oleksid järgnevatelt aladelt

  • Reaalala (matemaatika, füüsika, informaatika jne.)
  • Humanitaarala (keeled, filosoofia, kirjandus jne.)
  • Praktiline oskusala (käsitöö/tööõpetus, kunst, tants jne.)

Inspiratsiooniks võib kasutada hommikul koostatud oma kogemuste nimekirja, oma töös esile kerkinud probleemseid teemasid jne. Teema peaks sobima e-õppega õpetamiseks.

Planeerida esialgne kava, kuidas seda teemat õpetada e-õppe vahenditega vastavalt oma rühma õpistiilile. Vahendid valivad kaasaegsete vahendite hulgast ja tund peaks olema IKT mõttes innovaatiline. Konkreetseid materjale koostada pole vaja :), aga tegevused on vaja planeerida ja kirjeldada, milliste materjalide abil mingi tegevus toimub. Näiteks: õpetame vene keelt, jagame igale õpilasele nimekirja 10 igapäevases elus vajamineva eseme venekeelse nimetusega, iga õpilane teeb pildi oma vastavast esemest ja koostab tabeli, kus nii pilt, sõna mõlemas keeles ja riputab selle Wiki lehele.

Lahendused

Active

  • Oskusaine (kästitöö, puuraiumine, trummimängimine, jalgratas, jne)

Meetod: Heegelnõel ja lõng ja hakkad heegeldama. Kui ei tule välja, vaatad! Teistelt küsid. Lahendus töötatakse välja koostöös. Kui vaja teed otsast peale!
Kitarriõpe raamatud, cd. Tutorial, vaatan ja kohe teen. Tulemust on väga hea näha.

  • Humanitaaraine (Ajalugu)

Meetod: Faktid: "Eesti" mäng e-õppesse. Faktidele järgnevad visuaalsed näited. Rollimäng erinevate situatsioonide läbimängimine (Second life) . Ajatelg: Paneb tedmised üldisemasse kontektsi.

  • Reaalaine (Füüsika)

Faktoloogilised teadmised; Interaktiivsed katselaborid PHUN (Mehaanlised omaduste mõjutamine); faktid kõik interaktiivsesse keelde. Foorumid

Reflective

  • Erialane matemaatika puhastusteeninduse õppurile

Esmalt peab selle teema puhul refletiivse õppija toetamiseks kättesaadav olema ülevaade teemast ja selle rakendustest - mis, mida ja milleks õppima asutakse. Internetipõhine õppimine on reflektiivse õppija jaoks väga hea, sest võimaldab valida endale sobivat tempot.
Omandatavad oskused: lahuste vahekordade arvutamine (lahuse hulga, pinna järgi) Vaja on näidisülesandeid ja valemeid. Olulised on proovimise võimalused (simulatsioon) teadmiste kinnistamiseks. Materjali ülesehitus ja läbimise järjekord

  1. Sissejuhatus (miks, mida ja milleks). Sissejuhatuse üks osa peaks olema tekst, milles näidatakse olukordi, kus antud teema teadmisi vaja võib minna (tõstatab küsimusi vormides "kui palju" ja "kuidas") - tekst võiks olla dubleeritud samateemalise videoga.
  2. Teoreetilised materjalid ja valemid (koos illustreeriva pildimaterjaliga). Valemid on vaja reflektiivse õppuri jaoks tekstiliselt lahti seletada.
  3. Näidisülesanded
  4. Simulatsioon (teadmiste kinnistamiseks)
  5. Ülesanne teadmiste kontrolliks + seletus lahenduse saamise kohta vabas vormis kirjeldatuna (ajaveebi teel?)
  • Oskusala (ujuma õppimine)

Tunni alguses lühike kokkuvõte ja selgutis sellest, mida õpime. Näidata videot või animatsiooni. Konspekteerida kokkuvõtvalt faasid käte, jalgade ja pea töö (hingamine) Anda aega see läbi mõelda ja seedida. Jagada paaridesse, et saaks teist kõrvalt jälgida ja filmida. Võrrelda filmitut esialgse materjaliga.
IKT vahendid: Õpiobjekt, mis sisaldab videot, teksti kujul selgitusi, animatsioone ja skeeme, ning enesetesti. Hindamine on subjektiivne.

  • Teksti analüüs (Luuletuse analüüs)
  1. Näite analüüs (luuletus on tekstina tervikuna nähtav ning audio kujul on kuulda analüüs)
  2. Uus luuletus. Viiakse läbi samm-sammuline analüüs, kus kirjeldatakse luule sisu (andes ülevaate autori tausta, ajastu, kultuuri ning sõnastuse kohta). Vormiliselt võiks seletused olla audio vormis, kus samm-sammu haaval käiakse luuletuse osad läbi (nooled järgmise-eelmise rea juurde siirdumiseks). Luuletus ise on tekstiliselt ekraanil samuti rida-rida haaval näha.
  3. Luuletuse audioversiooni kuulamine. Õppurite ülesanne on analüüsida kuuldud luuletust võrreldes tekstilise versioonida. Luuletuse juurde võib kuuluda juhendavaid küsimusi analüüsi teostamiseks.
  4. Essee teostamine - õppurite ülesanne on iseseisvalt analüüsida sobivat luuletust.

Sensual

  • Reaalained (Kala siseelundkond, 50% e-õpet)

Väga detailne õpijuhis (kriteeriumid ....)
Selgelt määratletud õpiväljund, mida saab praktiliselt kasutada.
Detailne tegevuskava
Iga teema all õpijuhis
Kohustuslik kirjandus
Soovituslik kirjandus
Õppija sõnastab oma lõputöö eesmärgi.
Kõik õpitegevused on kindlas ja loogillises järjekorras. Väiksem osa teooriat ja suurem osa praktikat. Teooria vaheldub pidevalt praktikaga.
Õppematerjalid olgu interaktiivsed ja sisaldagu suunavaid õpitegevusi!
Tekstiline + illustratsioonid
Automaatse tagasisidega harjutused (e-õpe)
Õpiülesanded:
Teooria ja praktika 50-50% Praktiline kala lahkamine

  • Humanitaarained (Eesti teatri ajalugu, 50% e-õpet)

Väga detailne õpijuhis (kriteeriumid ....)
Selgelt määratletud õpiväljund, mida saab praktiliselt kasutada.
Detailne tegevuskava
Iga teema all õpijuhis
Kohustuslik kirjandus
Soovituslik kirjandus
Õppija sõnastab oma lõputöö eesmärgi.
Kõik õpitegevused on kindlas ja loogillises järjekorras. Väiksem osa teooriat ja suurem osa praktikat. Teooria vaheldub pidevalt praktikaga.
Õppematerjalid olgu interaktiivsed ja sisaldagu suunavaid õpitegevusi!
Tekstiline + illustratsioonid
Videomaterjal
Õppekäik
Õpiülesanded:
Vajame õpiülesandeid, mis seovad (teoreetilisi) teadmisi minevikust praktilise oskuse ja teadmistega minu igapäevaelus ja töös. Vajaksime aktiivõppemeetodeid, mis seovad teooriat praktikaga (ajurünnak, rühmtöö intervjuu)

  • Oskusaine (Heegeldamine, 25% e-õpet)

Väga detailne õpijuhis (kriteeriumid ....)
Selgelt määratletud õpiväljund, mida saab praktiliselt kasutada.
Detailne tegevuskava
Iga teema all õpijuhis
Kohustuslik kirjandus
Soovituslik kirjandus
Õppija sõnastab oma lõputöö eesmärgi.
Kõik õpitegevused on kindlas ja loogillises järjekorras. Väiksem osa teooriat ja suurem osa praktikat. Teooria vaheldub pidevalt praktikaga.
Õppematerjalid olgu interaktiivsed ja sisaldagu suunavaid õpitegevusi!
Tekstiline + illustratsioonid
Videomaterjal
Suhtlusvahendid:
Foorum, videokonverents

Intuitive

  • Reaalained

Geomeetriliste kehade liigitamine: pöördkehad, tahkkehad, liitkehad
Video: kaamera liigub ruumis ringi, peatub erinevatel objektidel
Ülesanded:

  1. kirjelda objekte
  2. võrdle geomeetrilisi kehasid reaalsete objektidega
  3. liigita objekte

Test simulatsioonina: liigita ära korvitäis objekte: lohista need õigete liikide alla

  • Humanitaarained

Kirjandus: Erinevad karakterid O. Lutsu "Kevades"
Rühmatöö: õppijad on jaotatud 3 rühma. Iga rühm koostab mõistekaardi Tootsi, Teele või Arno kohta.
Ülesanded:

  1. kirjuta tegelasega seotud nimisõnad, mis meelde tulevad
  2. kirjuta nimisõnade juurde nendega seotud omadussõnad, mis iseloomustavad seda tegelast
  3. kirjuta omadussõnade juurde verbid, mis iseloomustavad sellega seotud tegevust

Mõistekaarte vahetatakse rühmade vahel ja iga rühm koostab saadud mõistekaardi põhjal antud tegelase karakteri kirjelduse

  • Oskusained

Mööbli restaureerimine: viimistluskihi maha võtmine erinevatelt materjalidelt
Ülesanded:

  1. hinnata toote vanust
  2. mis materjale sel ajal kasutati? Vaata internetis olevast tabelist.
  3. vali sobiv meetod ja vahend laki eemaldamiseks
  4. asu tööle. igast tööetapist tee foto ja lae need kursusele üles

Visual

  • Reaalala (nt füüsika tund)

Näitaks videot näiteks ämblikmehe filmist ja stseen on seal rongisõidust ja peatumisest. Sellega tahab õpetaja seletada, et kui liigutakse suurtel kiirustel, siis ühel hetkel hakkab midagi juhtuma.
Tunnis võiks ka olla teine video, kuidas auto sõidab puude alleel näiteks 20 km/h ja siis suudab inimene lugeda puud kokku. Nüüd liigume seal samal alleel 100 km/h ja enam puid kokku lugeda ei suuda. Sellega tekitatakse õppijas seos käsitletava teemaga, mis seob omavahel näiteks suurt massi omava keha (auto) ja kiiruse. Video komponendid asendadakse käsitletava teema osadega.

  • Humanitaarosa (võõrkeelsete sõnade õpetamine)

Hästi lihtsatele piltidele on peale kirjutatud, mis asi ta on. Selle kaudu on visuaalsel õppijal hea sõnu õppida - tekib seos sõna ja pildi vahel. Pärast on lihtne teha sõnade testi - näidates pilti, saab õppija pildi peale kirjutada sõna.

  • Oskusala (akna ette panek)

tund koosneb flashi näitamisest. Flashiga on tehtud animatsioon, kus on erinevad komponendid - aken, aknaava, klotsid, klambrid, kruvid, kruvikeeraja, makrofleks jne. Õpiülesanne on need komponendid flashis õiges järjekorras kokku panna, tõstes akna avasse õiges järjekorras erinevaid komponente.

Verbal

  • Reaalala (Ühtlane liikumine)
  1. Anname teksti
  2. Kommenteeritud näiteülesanded

Tegevused

  1. Näited foorumisse ümbritsevast elust.
  2. Ülesannete koostamine foorumi näidete põhjal.

Kontroll

  1. Ülesannete lahendamine (koostatud ülesannete lahendamine )
  • Humanitaar (loomad)
  1. Tekst ja kuulab jutte loomadest

Tegevused

  1. Rühmatöö Wikisse: tekitada koduloomade koondportreed.

Kontrolliks test
Tahtsime teha äraarvamise mängu, aga ei leidnud sobiv võimalust e-keskkonnas.

  • Oskusala (aknahooldus)
  1. Eri firmade reklaamid, pesuvahendid (lapid kemikaalid)
  2. ohutustehnika

Tegevused

  1. Aknapesu foorum: kuidas siiani on pesnud.
  2. Test ohutustehnika ja vahendite kohta.

Kontrollülesanne:

  1. Pesta kodus aken ja kirjeldada üksikasjaliselt tegevust

Sequental

Järjestikused õppurid õppimas
Järjestikused õppurid õppimas

Global

Mis küsimused tekkisid

  • Kas õpistiilid on erialadest sõltumatud?
    1. Ei ole
    2. Ei ole, kuna geograafiat õpivad kõik visuaalselt paremini kui verbaalselt. Seega erialast võib tugevalt sõltuda ka õpistiil (Nt geograafia - visuaalne; kirjandus - verbaalne jne)
    3. Inimene valib eriala (koolis valikained, ülikoolis), valib töö. Võib olla teeb ta seda vastavalt oma õpieelistustele, õpistiilidele?
  • Kas erialati erinevad õpikogukondade õpistiilid?
    1. Võib juhtuda küll
    2. Õpistiilid käivad mööda inimesi, mitte erialasid
    3. Kõik on suhteline
    4. Ilmselt lähevad tansimist õppima vastavate eeldusega, kinesteetilise tajuga inimesed; matemaatikat need, kel tugev abstraktne mõtlemine. Seega teatud piirides, jah, kogukondadele võivad olla omased ühised jooned, õppimiseelistused.
  • Kas on võimalik teha õppematerjale, mis sobivad enamikele õppijatele?
    1. Mitte alati!
    2. Sõltub materjalist, teemast, õppijatest, õppejõududest jne.
    3. Tuleb luua rikas keskkond õppimiseks, kus oleks mitut liiki ülesandeid ja materjale (audiokokkuvõte verbaalsele materjalile, video abil esitatud juhtum, ülevaatlik sissejuhatus, mille järjestikused võivad lõpus lugeda ja globaalsed alguses jne. - siis saavad kõik toetuda oma tugevustele ja arendada oma nõrku külgi).
  • Kas peaks grupis enne selgitama erinevate õppestiilide vajadused?
    1. Minu arvates on see hea mõte, õppurid ise enamasti ei teadvustagi enesele, kuidas täpselt nad midagi õpivad. Pärast väikest sissejuhatust oskavad nt visuaalsed õppijad rohkem otsida materjalist seda visuaalset poolt, mis aitab neil materjali paremini omandada
    2. Ei - see raiskaks aega ja info segaks õppimist. Info on vajalik vaid õppejõule.
    3. E-õppe puhul saab eri õpistiile arvestada luues rikka keskkonna, kus on mitmesuguseid ülesandeid ja materjale. Õppijad, isegi kui nad pole teadlikud oma õpistiilist, saavad valida, millele rohkem toetuda.
  • Kas õppuril oleks oluline teada oma õpistiili ja kuidas ta seda teada peaks saama?
    1. Ei pea - tudeng keeldub mitte oma õpistiilis infot vastu võtmast.
    2. Võiks teada küll, siis on kergem õppida
    3. Kuldne kesktee, balanseeritus erinevatel tegedel oleks ka õpistiilide puhul ideaal. Toetudes looduse poolt antud omadustele ja arendades mõistlikul määral neid külgi, mille eest loodus pole hoolitsenud.
  • Kui oluline siis ikkagi on, et õpetaja/õppejõud üritaks oma ainet andes arvestada kõikide õpistiilidega?
    1. Väga oluline, sest arvestades sellega, et õppijad õpivad erinevalt, on võimalik pakkuda erinevaid ülesandeid, mille tulemusena õppimine on kindlasti tulemuslikum. Aga oeh, see kõik nõuab rohkem aega.
    2. Oluline, sest õppijad on erinevad ning kõik peavad aru saama
  • Too erinevaid õpistiilide näiteid, mida on võimalik kasutada e-õppes?
    1. Kõiki õpistiile on võimalik e-õppes kasutada. Küsimus on, et millises mahus.
  • Kas mõne õpistiili esindajale e-õpe ei sobi?
    1. Ei, nagu pole halba ilma, vaid valed riided, nii pole ka halba e-õpet, vaid oskamatult/valesti valitud vahendid.
    2. Ei, tuleb teada milline õppija sa oled ja siis leida võimalus, kuidas seda e-õppes õppida.
  • Kuidas konkreetselt ehitada õppetööd üles kindlale õppija tüübile (näiteks visuaalsete õpieelistustega rühmale). Ehk mida teha teisiti kui verbaalse rühma omadega?
    1. Tuleb lähtuda täna kuuldust/nähtust
    2. Kui õpieesmärgid ja õpiväljundud on paigas, siis tuleb lihtsalt kujundada nii, et materjal on enamjaolt visuaalne või tekstiline või ...
  • Kui palju on võimalik arvestada erinevate õpistiilidega kui enamasti on meil õppuried seinast-seina?
    1. 50% - Vastavalt õppejõu soovidele või vahendite olemasolule
    2. 20%
  • Kas õppejõud peab õppematerjale koostades arvestama õppijate erinevate õpistiilidega?
    1. Ei ole kohustuslik, kuid parema tulemi saavutamiseks soovituslik!
    2. Jah. Reaalset olukorda kaaludes - nii palju kui võimalik
    3. Pigem tuleks arvestada õpistiilidega koostades ülesandeid
  • Kui luua õppematerjalid arvestades õpistiile, siis kas arvestus/eksam peab ka olema koostatud eri stiile arvestades?
    1. Oleks tore küll
  • Miks minu testi vastus ei olnud minulik?
    1. Liiga vähe/palju aega vastuste läbimõtlemiseks (tegin just teist korda inglise keeles ja sain hoopis teise tulemuse)
    2. Küsimused ei olnud arusaadavad
    3. Test oli üles ehitatud arvamusele, mitte mõõtmisele, faktidele. Aga seda on enamus selliseid teste. Ja muidugi teati maht: ainult 44 küsimust ja määratlus neljal teljel.
  • Miks õpetamine õpistiilide järgi ei tööta?
    1. Enamus õppijaid ei ole mingit "puhast" õpistiili õppijad, vaid segud erinevatest stiilidest.
    2. Sest küsimus on eearvamusega ;)

Toimimine oleneb tõesti õppuri õpistiilide kogumist ning ette valmistatud materjali mitmekülgsusest.

  • Kuidas saadud teadmisi ellu viia?
    1. Step by step
    2. Delegeeri ülesanne kolmandale isikule!
    3. Soovitades õppejõududel rikastada oma õppematerjale mitmesuguste erinevate ülesannete, juhendite, lisamaterjalidega - audiokokkuvõtetega, videonäidetega, valikülesannetega jne.
  • Kuidas hoida oma õpistiile balanseerituna?
    1. Kui see on vajalik, siis tuleb end teadlikult treenida!
    2. Tuleb teadlikult ennast arendada ja õppida erineva stiiliga kursustel.
  • Miks need head ideed tihti praktikas rakendamata jäetakse?
    1. Sest harjumus ja suur koormus töötavad heade ideede vastu
    2. Inertsusest ja mugavusest.
    3. Õpetajad armastavad õpetada kas nii, nagu neil endil oleks hea õppida või nii, nagu neid endid on kunagi õpetatud. Õppijate heterogeensust ei teadvustata.
  • Kas ma sain paremaks? Mis osas progresseerusin?
    1. Jah. Üritan rohekm arvestada õppija tüübiga.
    2. Loomulikult - vaidlustes selgub tõde!
  • Kuidas õpetada nii, et kõik oleksid rahul?
    1. Sellele küsimusele tuleb läheneda intuitiivselt - pole ainsat ja õiget meetodit või ettekujutust.
    2. Arvatavasti tuleb rõhuda kõigepealt visuaalsele - see stiil on omane ja koguni 80% õppijatest.
  • Kuidas välja selgitada näiteks algklasside laste õppimiseelistused?
    1. Näidata erinevaid võtteid ja seejärel visuaalselt hinnata, kas see meeldib või mitte.
    2. Õpilased võiksid ise valida kuidas nad tahavad õppida - anda erinevaid võimalusi.
    3. Ühe inimese õpistiilid muutuvad ka ajas. Eelkoolieas ja algklassides on nad väga kinesteetilised.
  • Kui mitme õpistiiliga on võimalik ühe kursuse piires arvestada?
    1. Sõltub kursuse mahust ja õppijate arvust. Ilmselt on see tunnetuslik. Ida erineva õpistiiliga arvestamine on töö õpetajale.
    2. Ei tasu kirjuks ajada. Piirduda 2-3 lahendusega.
    3. Materjal olgu rikas ja ülesanded mitmekesised. Kui iga teema kohta on vaja lugeda 2 artiklit ja kirjutada essee, tapab see ka verbaalsed õppijad :)
  • Milline õpistiil soodustab õppimist e-õppes?
    1. Kombineeritud õpistiil. Peab olema võimalus valida vähemalt kahe erineva õpistiili vahel.
    2. Pooldan kombineeritud, kuna ainult vahelduv ning vaheldusrikas õppetöö toob tulemuse.
  • Kuidas siis tuleks õpetada, kui on nii erinevate õpistiilidega õppijad?
    1. Peamine on teada ja aru saada, et õppijad on erinevad. Tuleks olla paindlik ja läheneda õppijale individuaalselt.
    2. Oluline on, et kursuse läbiviija on avatud mõttele, et esineb erinevaid õppijaid, kellel on erinev õpistiil.
  • Kas aktiivõpe on rakendatav kõikides valdkondades?
    1. Kui leiad õpistiili poolest "sobiva" õppuri, siis on. Harjukeskmise õpilase puhul kõikides valdkondades ei saa rakendada.
    2. Ilmselt on võimalik, kui leidub sobivaid õppijaid.
    3. Aktiivõpe = õppijad tegutsevad (loevad, arutavad, kirjutavad, lahendavad, mõõdavad, klassifitseerivad jne.) + õpetaja loob keskkonna. Jah, see on tehtav mistahes valdkonnas. E-õppe toel paremini, kui ilma e-õppeta.
  • Kui õpistiilide äratabamine aitab õppurite motiveeritust, oleks vinge küll. Kas aitab parandada?
    1. Aitab parandada teatud soodsas keskkonnas.
    2. Saab motiveerida, kui õppijatele individuaalselt läheneda või kui esitada erinevat õpistiili arvestades kursusel eri stiili õpiülesandeid.
  • Millised on kõigi õpistiilide jaoks olulised osad e-kursusel?
    1. Õpijuhised, interaktiivsus.
    2. Mõistekaart
    3. Mitmesugused erinevad ülesanded.
  • Millisele õpistiilile on kõige raskem õppematerjale koostada ja miks?
    1. Tehniliselt ehk visuaalidele.
    2. Visuaalsed ja tehnilised (animatsioonid)
  • Kas hea õpetaja/õppejõud arvestab erinevaid õppijaid s.t. erinevaid õpistiile?
    1. Mingil määral.
    2. Juhul, kui ta on hea, siis kindlasti.
  • Kas aktiivne õppur, kes soovib õppida katsetuste kaudu, vajab ka teooriat (mingil etapil)?
    1. Jah - ja väga. Siis kui ta jänni jääb ja mõistab, et teadmisi napib.
    2. Ülesanne peab olema niisugune, mis motiveerib teooriat õppima.
  • Kas on võimalik luua täiuslik e-õppe materjal, kus on kõikide stiili õppuritega maksimaalselt arvestatud?
    1. Ehk on :)
    2. Kindlasti.
  • Kas inimesed õpivad erinevalt või on lihtsalt erinevad põhjused ja eesmärgid?
    1. Inimesed on erinevad.
    2. Nad õpivad erinevalt, kuna neil on erinevad põhjused ja eesmärgid.
  • Kas ühte e-kursust peaks alustada testiga, mis õppija seisukohast näitab tema kuuluvust ning ütleb talle, mis materjale peaks tema antud e-kursuses vaatama?
    1. Ei
    2. Alustada tuleb õppijuhendiga.
  • Kas õpistiilide erinevuste arvestamiseks kulutatud vaev on rasiatud vaev?
    1. Jah
    2. Nii ja naa. Kõiki pole kunagi võimalik arvestada.
    3. Tuleb luua selline keskkond, et õppida saaksid erineva õpistiiliga inimesed. E-õppes ongi see võimalik.
  • Kuidas muuta õpistiile?
    1. Ega eriti ei saa, harjumus on suur. Muutuste tegemine raske.
    2. Ehk on võimalik leida mingisugune kuldne kesktee.
    3. Arendada neid pooli, kus loodus on kitsi olnud.
  • Kas tänasest teemast oli kasu?
    1. Oli küll!
    2. Tiba ikka!
  • Kas täna tehtud töö mõjutab sind tulevikus õpetamisel?
    1. Jah
    2. Jah